Oma Ruum. Ornament. Kollaaž 90 x 64 cm, Keiu Kuresaar, 2014
Järgnev essee on tehtud üldkompositsiooni kuruse raames. Kursuse juhendaja oli Urve Küttner. Kursuse toetus (muuhulgas) Leonhard Lapini tühjuse ja ruumi kontseptsioonile.
Kolmkümmend kodarat ühes rummus koos:
see, mida ei ole rummu sees –
sellekaudu on vankrist kasu.
Voolitakse savi, saadakse pott:
see, mida ei ole poti sees –
sellekaudu on potist kasu.
Raiutakse uksed-aknad, saab toa:
see, mida ei ole nende sees –
sellekaudu on toast kasu.
(Daodejing Jaan Kaplinski tõlkes)
Üks asi on öelda, et ma näen ja kuulen sama, mis sina ning mótlen, tunnen ja usun sama, mis sina. Mida näeme ja kuuleme, on meile ühine, vóime leida määratluse sellele ühisele. Ühist mótlemist, tundmist ja usku ei ole. Mótlejana, uskujana ja tundjana asub iga inimene oma maailmas. Mótleja, tundja ja uskuja maailm on teisele inimesele null, eimiski, tühjus. (Jaan Kaplinski)
Daodejingi mõtteid jätkates näeme, et tühja klaasi on vaja selleks, et sinna saaks veini valada ja tühja paberit on vaja selleks, et sinna saaks joonistada, tühja lõuendit on vaja…
Kui on veel (tühja) ruumi, siis saab sinna midagi tekkida. Võib tekkida, aga võib ka luua. Loomise tulemus on looming.. Looming võib tekkida tühjusest ja tühjusesse, aga looming võib tekkida ka …mõttest.
Kas selleks , et saaks tekkida mõte, peab pea olema tühi? Oma kogemusest tean, et vaim ja füüsis (pea ja keha) peavad olema puhanud ja sellest inimeste tekitatud “mul on nii kiire” oravarattast peab olema välja astutud.
Üldjoontes pea ei ole tühi, vaid seal liiguvad mõtted teineteisel käest kinni hoides. Iga mõte hoiab eelmisel ja järgmisel käest ning nii, käest kinni hoides nad läbi mu pea liiguvad. Liiguvad siis, kui loen, kuulan muusikat, vaatan filmi või liigun looduses. Nad voolavad läbi mu pea. Vaikselt. Pidevalt. Loetust, kuulatust või nähtust üha uusi mõtteid leides.
Nii, nagu mótlejana, uskujana ja tundjana asub iga inimene oma maailmas, nii ka on erinevad need viisid kuidas jõuda sellise seisundini, et su peast voolaksid läbi loovad mõtted ja loominguni viivad mõtted. Hea on, kui kunstnikul on oskus end sellisesse seisundisse viia, kus meel ja mõte on värsked ning loomingule avatud. Enese tundmise oskus peab olema, oma mõtete ja meeleolu juhtimise oskus.
Ülkompositsiooni kursuse lõpetuseks oma tööde ülespanek: puhas joon, puhtad jooned, pinnad, kompositsioonid, ornament. Keiu Kuresaar, 2014
Lisaks heale lugemisele, muusikale ja looduses käimisele on üks olulisi mediteerimise vorme minu jaoks oma loomispaiga või stuudio koristamine. Selle eelmisest loomingust tekkinud segadusest puhtaks, tühjaks tegemine. Kõigepealt ruum tühjaks, siis laud tühjaks, siis molbert tühjaks. Uus tühi alus ette. Mõtted samal ajal voolavad ja valmistuvad uue töö tegemiseks, uue loo loomiseks.
Paljud, kui mitte kõik, meie hulgast on kindlasti kogenud ka selle ärkveloleku ja uneeelse seisundi loomingulist tunnet. Kõik päeva tegemised ja pooleliolevad tööd kiirustavad peast läbi ning ei luba unel veel tulla. Ning siis, ühel momendil, kui pole enam päris ärkvel, aga kindlast pole veel ka uinunud, ilmutavad end lahendused päevastele probleemidele ning ilmuvad head uued ideed. Ole ainult järjepidev ja tee need hommikul teoks.
On veel üks seisund, kus paljudel inimestel tekivad head mõtted. Kellele ilmutavad end probleemide lahendused, kunstnikule ja loojale vormuvad loomingulised ideed. See toimub füüsilist tööd tehes – olgu lühemaajalist monotoonset tööd või sporti tehes, näiteks kõndides, joostes või rattaga sõites. Teaduslikult seletades saab organism rohkem hapnikku ja oluline verevarustus jaotub nii, et pea saab sel ajal puhkust, kui jäsemed tööd teevad. Ja kui aju saab puhkust, siis võibolla tekib kahe mõtte vahele nii palju tühja ruumi, et sinna mahutab end mõni hea ja loov idee. Teoks tegemine on igaühe enda teha.
Tags: Keiu Kuresaar, kollaaž, ornament