„Esimese ametliku postkaardi laskis 1869. Aastal välja Austria-Ungari postivalitsus. Menu oli tohutu – esimese kolme kuu jooksul käis postist läbi üle kahe miljoni kaardi! Austerlaste eeskujule järgnesid peagi ka teised rigid. Vene impeeriumi aladel, seega ka Eestimaal, tulid postkaardid käibele 1. jaanuarist 1872. Need kõik olid tavalised valged korrespondents-kaardid. Pildiga postkaart pidi veel kaua oma aega ootama, Eestimaal tervelt 22 aastat. Alles 1894. aastal võis ajaleht „Olevik“ kirjutada, et „nüüd on lubatud, et ka siin maal seesuguseid omatehtud postkaartisi võib valmistada, kui väljamaal pruugiks on, kuhu postmark pääle tuleb panna. Kaardid ei tohi suuremad olla, kui 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti“. Ja nii neid ka valmistama hakati. Sellest ajast loemegi eesti postkaardi ajalugu.
Saja aasta jooksul on valmistatud kümneid tuhandeid piltpostkaarte kõikvõimaliku temaatikaga. Kaartidel on kujutatud kodumaa kaunimaid kohti, meie tähtsamaid kultuuri- ja riigitegelasi, eesti rahva minevikku, vabadusvõitlust ja muid ajaloolisi sündmusi. On ilmunud kaarte eesti kunstnike tööde reproduktsioonidega ja eesti kunstnike joonistatud õnnitluskaarte, kaarte nii lastele kui vanaemadele, nii lillede kui loomadega, reklaamkaarte ja meenekaarte. Sada aastat on ju pikk aeg, selle jooksul on juhtunud väga palju, mis on leidnud ka kajastamist postkaartidel.“
(„Eesti postkaart 1894 -1994“, Koostanud Rein Loodus ja Valdeko Vende, Olion, 1995)
Veel mõned faktid:
1869 lasi Austria-Ungari postivalitsus käibele ametliku postkaardi, millele oli trükitud kahekreutseriline mark, riigivapp ja sõnad Correspondenz-Karte (kirjavahetus – kaart)
1874 kirjutati Bernis alla leping rahvusvahelise postiliidu loomise leping ja lepiti kokku, et postkaarte on lubatud kasutada riikidevahelises sideteenistuses, sh. kaardi postitariif pidi olema pool tavalise kirja tariifist.
1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele kohalike linnavaadetega postkaardid
Postkaartide standardsuurus tänapäeval on 105 x 148 mm. Sajandi alguses oli tavaline mõõt 90 x 140 mm.
Postkaartide ajaloolised funktsioonid:
- Piltpostkaardid – trükitud, fotografeeritud, käsitöö jms,
- Suveniirkaardid linnavaadetega
- Õnnitluskaardid
- Vaatekaardid vaatamisväärsustega, st objektidega, mis paelusid turisti pilku.
- Eesti loodusvaadetega postkaardid
- Kaardisarjad „Kaunis kodumaa“, „Eesti“, „Geograafilised pildisarjad koolidele“
- Kaardid rahvusromantika temaatikaga – rahvariietega, etnograafiliste esemetega, stseenidega talutöödest
- Eesti elu edendajad postkaartidel – kultuuritegelaste, kirjanike, näitlejate, sportlaste, jt avaliku elu tegelaste sh riigitegelaste portreed
- Postkaart agitatsioonivahendina (agitatsioonikaart, pilkekaart, reportaažifotod meeleavaldustest jms)
- Kunst väikeformaadis so. kunstnike joonistatud postkaardid, kunstnike tööde reproduktsioonid – alates 20. saj. algusest , sest kunstipiltide trükkimine nõuab kõrget tehnilist taset.
- Õnnitluskaardid (kalendripäevadeks, kirikupühadeks, juubelid, sünnipäevad, leeripäevad, jms tähtpäevad)
- Kunstnike valmistatud õnnitluskaardid isiklikuks tarbeks, käsitsi tehtud, paljundatud, signeeritud väikegraafika, piiratud tiraaž
- Aprillikaardid. Nalja- ja pilamiskaardid.
- Informatsioon posti teel
Mis võiks postkaardi funktsioon olla tänases päevas? milliseid postkaarte me võiksime kasutada 2016. aastal? Kas mobiiltelefon ja internet on nad jäädavalt kõrvale tõrjunud?
Pean oma kaardikogu ka üles pildistama ja ilmale üles riputama…kunagi.