Suvi hakkab vaikselt maad andma kollastele lehtedele, küpsetele õuntele, metsaniiskuses sirguvatele seentele. Tuuled toovad kaugelt sookurgede hõikeid, mis vaikselt suubuvad laintemühinasse. Meel on kaduvast suvest pisut kurb. Ent tuul puhub mõtted klaariks ja annab jõudu tegusale sügisele vastu minna.
Meremaal “Augustibluus”
Mõõtmed 40 x 60 cm
õli lõuendil
Müüdud.
Ootan õpilasi kunstistuudiosse!
I rühm 1.-5.(6.) klass joonistavad ja maalivad, õpivad ja katsetavad erinevaid tehnikaid ja nippe, et saada meisterlikuks.
II rühm 6.-9. klassi noored. Joonistavad ja maalivad. Katsetavad ja harjutavad. Lisaks avame koos kaasaegse kunsti salalaekaid.
Vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul külastame kunstinäitusi Tallinnas.
Info ja regamine: keiu.kuresaar@gmail.com
Maalikursus „Maagiline maalikeel“ toimub Saue Gümnaasiumi kunstistuudios esmaspäeviti algusega 18.30-20.00 (2 akadeemilist tundi). Esimene kohtumine toimub 4. oktoobril 2021
Tutvume erinevate maalimistehnikatega ja kasutame erinevaid kattevärve (guašš, akrüül, tempera)
1 ja 2 kohtumine: Asjad meie elus. Objektide maalimine. Natüürmordid.
3 ja 4 kohtumine: Koloriit ja kompositsioon. Abstraktsed lillemaalid.
5 ja 6 kohtumine: Loodus. Maastiku maalimine.
7 ja 8 kohtumine: Individuaalsus ja karakter. Autoportree maalimine.
Maalikursus lõppeb näitusega.
Maalikursuse hind 100.- (saab maksta kahes osas), sisaldab juhendamist ja maalivahendeid kohapeal kasutamiseks.
Juhendaja on kunstnik ja kunstiõpetaja Keiu Kuresaar
registreerimine: saue@sauekultuur.ee või keiu.kuresaar@gmail.com
Kaberneeme rand tuulisel päeval
õlimaal lõuendil 40 x 60 cm
Keiu Kuresaar, 2020
Tellimusmaal.
Keiu Kuresaar Luunja näituse avamisel
Miks õppida kunsti?
• Käeline tegevus, nagu seda on joonistamine ja maalimine, stimuleerib ajutegevust.
• Joonistamine ja maalimine arendavad tähelepanu ja vaatlemisoskust, mis on vajalikud mõtlemise arendamiseks.
• Joonistamise ja maalimise kaudu õpitakse objekte võrdlema, aru saama nende mõõtmetest, proportsioonidest, vormidest, värvustest.
• Joonistamine ja maalimine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega, nagu füüsika (valguse levimine), matemaatika (perspektiiv, geomeetria), anatoomia (inimeste ja loomade kujutamine), keemia (värvide koostis) jt.
• Kunstistuudios toetatakse õpilaste loovuse avaldumist ja arendamist, mis on vajalik igas eluvaldkonnas.
• Kunstiõpe sisaldab uurimist, probleemide lahendamist, katsetamist ja kavandamist.
• Kunstiteoseid analüüsides õpitakse tundma ja kriitiliselt hindama kogu meid tänapäeval ümbritsevat visuaalset maailma (sh disain, arhitektuur, erinevad keskkonnad, aga ka reklaamid, arvutimängud jms).
• Visuaalse ehk kunstikeele õppimine nõuab aega ja pühendumist, aga nagu iga uus omandatud võõrkeel avab see uue akna maailma.
• Kunsti kaudu saab õpilane väljendada mitmel moel oma mõtteid ja tundeid ning õppida tundma iseennast, märgata sarnasusi ja erinevusi kaaslastest, hindama isikupära ja kasvatada oma enesekindlust.
Kunstistuudiosse tulija ei pea oskama joonistada ja maalida, mida iganes selle oskamise all mõeldakse.
Kunstistuudios õpetatakse mõndasid nippe ja trikke, mida kunstnikud läbi ajaloo on kasutanud, et lihtsamini joonistama ja maalima õppida. Aga meistriks ei ole keegi sündinud ja virtuoosseks joonistajaks ja maalijaks saab ainult harjutades. Sama kehtib muusikas, spordis ja igas muus eluvaldkonnas.
Sügisel alustavad uued Keiu Kunstistuudio kunstikursused nii lastele kui täiskasvanutele Laagri Huvikoolis.
2-4.klassi õpilased 10.09.2019 kell 14.05-15.35
5-9.klassi õpilased 10.09.2019 kell 15.45-17.15
Täiskasvanutega alustame 17.09.2019 kell 18.00-19.30
Info ja registreerimine keiu.kuresaar@gmail.com
Tulles vastu kunstisõprade soovile – soetada kunstiteoseid taskukohase hinnaga, pakun võimalust tellida endale akvarellmaali digitrükk ehk print.
Akvarellmaali digitrüki hind sõltub tellitavast formaadist ehk suurusest. Akvarellmaali digifail on trükitud kvaliteetsele paberile ja on tiražeeritud ning signeeritud. Teosed on raamimata, nii saab iga tellija soetada raami vastavalt oma soovile ja maitsele.
Akvarellmaali digitrükid lähetan tellijale turvaliselt postiga papptorus.
Soovi korral annan tellijatele nõu ka raamimisel. Küsimuste ja soovide korral võta ühendust keiu.kuresaar@gmail.com
Akvarell “Sinine mets”, Keiu Kuresaar 2016
Akvarell “Rada”, Keiu Kuresaar, 2016
Akvarell “Oblivion”, Keiu Kuresaar 2016
Akvarellmaal “Viimased kiired”, Keiu Kuresaar, 2016
Akvarellmaal “Tulevik”, Keiu Kuresaar 2016
Akvarell “Puude sosinad”, Keiu Kuresaar 2016
„Esimese ametliku postkaardi laskis 1869. Aastal välja Austria-Ungari postivalitsus. Menu oli tohutu – esimese kolme kuu jooksul käis postist läbi üle kahe miljoni kaardi! Austerlaste eeskujule järgnesid peagi ka teised rigid. Vene impeeriumi aladel, seega ka Eestimaal, tulid postkaardid käibele 1. jaanuarist 1872. Need kõik olid tavalised valged korrespondents-kaardid. Pildiga postkaart pidi veel kaua oma aega ootama, Eestimaal tervelt 22 aastat. Alles 1894. aastal võis ajaleht „Olevik“ kirjutada, et „nüüd on lubatud, et ka siin maal seesuguseid omatehtud postkaartisi võib valmistada, kui väljamaal pruugiks on, kuhu postmark pääle tuleb panna. Kaardid ei tohi suuremad olla, kui 14 cm pikuti ja 9 cm laiuti“. Ja nii neid ka valmistama hakati. Sellest ajast loemegi eesti postkaardi ajalugu.
Saja aasta jooksul on valmistatud kümneid tuhandeid piltpostkaarte kõikvõimaliku temaatikaga. Kaartidel on kujutatud kodumaa kaunimaid kohti, meie tähtsamaid kultuuri- ja riigitegelasi, eesti rahva minevikku, vabadusvõitlust ja muid ajaloolisi sündmusi. On ilmunud kaarte eesti kunstnike tööde reproduktsioonidega ja eesti kunstnike joonistatud õnnitluskaarte, kaarte nii lastele kui vanaemadele, nii lillede kui loomadega, reklaamkaarte ja meenekaarte. Sada aastat on ju pikk aeg, selle jooksul on juhtunud väga palju, mis on leidnud ka kajastamist postkaartidel.“
(„Eesti postkaart 1894 -1994“, Koostanud Rein Loodus ja Valdeko Vende, Olion, 1995)
Veel mõned faktid:
1869 lasi Austria-Ungari postivalitsus käibele ametliku postkaardi, millele oli trükitud kahekreutseriline mark, riigivapp ja sõnad Correspondenz-Karte (kirjavahetus – kaart)
1874 kirjutati Bernis alla leping rahvusvahelise postiliidu loomise leping ja lepiti kokku, et postkaarte on lubatud kasutada riikidevahelises sideteenistuses, sh. kaardi postitariif pidi olema pool tavalise kirja tariifist.
1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele kohalike linnavaadetega postkaardid
Postkaartide standardsuurus tänapäeval on 105 x 148 mm. Sajandi alguses oli tavaline mõõt 90 x 140 mm.
Postkaartide ajaloolised funktsioonid:
Mis võiks postkaardi funktsioon olla tänases päevas? milliseid postkaarte me võiksime kasutada 2016. aastal? Kas mobiiltelefon ja internet on nad jäädavalt kõrvale tõrjunud?
Pean oma kaardikogu ka üles pildistama ja ilmale üles riputama…kunagi.
